Välimullivanni torustiku puhastus: juhend samm-sammult

Välimullivanni vesi võib olla kristallselge, aga torude sisemus võib rääkida hoopis teist lugu. Düüside taga jookseb kümneid meetreid torusid ja seal, sinu silme eest varjatult, tekib aja jooksul limane kiht, biokile. See juhend näitab, mis see on, kuidas seda ära tunda ja kuidas torustik puhastada nii, et värske vesi ka päriselt värskeks jääks. Kui ostsid hiljuti kasutatud välimullivanni, on see üks su kõige tähtsamaid esimesi samme.

Mis on biokile ja miks see torudes tekib?

Biokile on limane, kleepuv kiht torude, düüsikorpuste ja pumpade sisepinnal, milles bakterid elavad enda toodetud kaitsekesta sees. Toitu annavad neile vette sattuvad naharakud, higi, kehakreemide ja kosmeetika jäägid ning soe vesi on nende paljunemiseks ideaalne keskkond.

Kõige tähtsam teada: desinfitseerimisvahend ei jõua biokile sisse. Kloor või broom hävitab vees hõljuvad bakterid, aga toru seinale kinnitunud kiht kaitseb selles elavaid baktereid. Seepärast võib vesi olla puhas ja õigesti seadistatud, samal ajal kui torudes elab mustus edasi. Biokile areneb kõige paremini seal, kus vesi seisab: harva kasutatavates harudes, õhutorudes ja eriti välimullivannis, mis on nädalaid või kuid seisnud.

Ka vee väljalaskmine ei lahenda probleemi. Vesi voolab välja, biokile jääb toru seinale ja hakkab saastama ka uut vett.

Millest saad aru, et torudes on biokile?

Biokilele viitavad kõige sagedamini korduvad veeprobleemid, mida tavaline veehooldus püsivalt ei lahenda. Tüüpilised tunnused:

• Korduv hägusus. Vesi läheb pärast šokkimist selgeks ja muutub mõne päeva jooksul jälle häguseks.
• Vaht, mis tuleb alati tagasi. Vahutõrjevahend leevendab ainult sümptomit, vaht ilmub ikka ja jälle.
• Kopitanud või ebameeldiv lõhn, eriti düüside sisselülitamisel.
• Valged, hallid või pruunikad helbed, limased tükid düüsidest, eriti kui välimullivann pole päev või kaks töötanud.
• Kasvav desinfitseerimisvahendi vajadus. Kloori või broomi tase langeb ebatavaliselt kiiresti ja sama tulemuse jaoks kulub üha rohkem kemikaali.
• Raskesti seadistatav pH ning ka värskelt täidetud vesi rikneb kiiresti.

Miks on see kasutatud välimullivanni puhul kohustuslik samm?

Kasutatud välimullivanni puhul on torustiku puhastus kasutuselevõtu üks esimesi samme, sest sa ei tea, mis torudes on. Võib-olla hooldas eelmine omanik vanni hoolikalt, aga võib ka olla, et vann seisis kuid pooleldi tühjaks lastuna või pole aastaid torustiku puhastust saanud. Seisev vesi ja torudesse jäänud vesi on aga just see, mida biokile kõige rohkem armastab.

Kui selle sammu vahele jätad, võib kergesti juhtuda, et täidad vanni puhta veega, seadistad kemikaalid ja mõne päeva pärast leiad häguse, vahutava vee. Siis pole süüdi vesi, vaid see saastub torudest uuesti.

Hooletusse jäetud vanni puhul võib juhtuda, et ühest puhastusest ei piisa. Kui ka pärast teist täitmist tuleb düüsidest helbeid, vahtu või pruunikat mustust, korda protsessi.

Millal torustikku puhastada?

Enamik torupuhastusvahendite tootjaid soovitab torustiku läbi puhastada enne iga vee väljalaskmist ja uuesti täitmist, vanas vees. See on kõige lihtsam harjumus: vesi ootab niikuinii vahetamist ja vahend saab just siis töötada.

Kolmel juhul ära seda mingil juhul vahele jäta:

• kasutatud välimullivanni kasutuselevõtul, enne esimest täitmist,
• kui märkad mõnda ülaltoodud tunnust,
• kui vann on pikemat aega seisnud või käivitad selle pärast talveks ettevalmistamist uuesti.

Mõned tootjad peavad piisavaks harvemat puhastust, iga paari veevahetuse järel või kord aastas. Määrav on sinu välimullivanni kasutusjuhend ja valitud vahendi silt.

Kuidas torustikku samm-sammult puhastada?

Puhasta torustikku selleks valmistatud torupuhastusvahendiga (inglise keeles võid seda kohata ka nimedega line flush, pipe cleaner või spa purge) (on olemas ka tabletina, näiteks AquaFinesse SpaClean), alati veel sees olevas vanas vees, enne vee väljalaskmist. Vahend jõuab torudesse ringleva veega, seepärast on selleks vaja täis vanni. Täpse koguse, tööaja ja üksikasjad määrab toote silt, need erinevad vahendite lõikes. Üldine käik on järgmine:

1. Loe silti. Vaata kogust oma vanni mahu kohta (liitrites), töö- ja seisuaega ning seda, kas filter tuleb välja võtta ja kas õhuregulaatorid peavad olema avatud või suletud.
2. Valmista vann ette. Vesi olgu tavalisel tasemel ja töötemperatuuril. Võta termokaas ära. Paljud vahendid nõuavad, et filtrikassett võetaks välja, sest lahtituleva mustusega see ummistuks. Sea ümberlülitusventiilid keskasendisse ja ava kõik reguleeritavad düüsid, et vahend jõuaks igasse toruharusse.
3. Lisa vahend. Vala vette sildil märgitud kogus, tavaliselt filtrikorpuse lähedale, töötavate pumpadega.
4. Lase düüsidel töötada. Lülita kõik pumbad suurele kiirusele ja, kui on, ka õhupuhur (blower). Tööaeg on vahendist sõltuvalt tavaliselt veerandtunnist tunnini, mõne vahendi puhul on vahepeal ette nähtud seisuaeg või isegi ööpäevane leotamine.
5. Jälgi vahtu. Vahutamine on normaalne, see näitab, et vahend töötab. Sageli ilmuvad vahule ja vee pinnale ka pruunikad, tumedad helbed: see on see, mis seni torudes oli. Kui vaht hakkab üle ajama, sulge õhuregulaatorid või peata pumbad korraks.
6. Lülita vool välja ja lase vesi välja. Enne vee väljalaskmist lülita vann kaitselülitist või rikkevoolukaitsest välja. Väljalaskmise ajal loputa seinu aiavoolikuga, et eraldunud mustus korpusele kinni ei kuivaks.
7. Puhasta korpus ja filtrikorpus. Pühi vann pehme lapi ja tootja poolt lubatud puhastusvahendiga üle ning loputa puhta veega. Jalaruumi jäänud määrdunud vesi eemalda käsna või märg-kuivtolmuimejaga. Loputa välja ka filtrikorpus ja skimmer.
8. Puhasta või vaheta filter. Leota seda filtripuhastuslahuses sildi järgi ja loputa põhjalikult. Kui filter on vana, kahjustatud või sa ei tea, kui vana see on, vaheta see uue vastu.
9. Täida vann. Kui tootja nii ütleb, täida filtrikorpuse või filtri hoidetoru kaudu, nii on väiksem oht, et torudesse jääb õhulukk. Kui düüsid pärast täitmist tugevat ja ühtlast joa ei anna, õhuta süsteem kasutusjuhendi järgi.
10. Seadista veekeemia uuesti. Kõigepealt aluselisus (TA), seejärel pH ja lõpuks desinfitseerimisvahendi tase, tootja antud vahemikesse.

Mida puhastamiseks mitte kasutada?

Puhasta torustikku ja korpust ainult välimullivanni jaoks valmistatud ja tootja poolt lubatud vahenditega. Kodused lahendused on kas mõjutud või teevad kahju, halvemal juhul on ohtlikud.

• Majapidamise puhastusvahendid. Enamik kahjustab akrüülkorpust ning tootjate sõnul ei kehti kemikaalidest tingitud korpusekahjustusele ka garantii. Abrasiivset või lahustitega vahendit ära kasuta kunagi.
• Nõudepesuvahend, seep. Tekitab tugevat vahtu ja tavalised kemikaalid ei lagunda seda vees. Biokilet see ka ei lahusta, toob ainult uue mure.
• Majapidamises kasutatav valgendi (kloor). Võib kahjustada akrüülpinda ega ole toru külge kinnitunud biokile vastu üksi lahendus.
• Kemikaalide segamine. Ära kunagi sega kahte kemikaali omavahel ega vala neid korraga vette. Kloori ja happeliste vahendite kokkupuutel võib eralduda mürgist kloorigaasi. Doseeri iga vahendit eraldi, sildi järgi, ja oota, kuni eelmine on segunenud.
• Kodused nipid. Äädika või söögisoodaga läbipesu ei lagunda biokilet. Äädikal on roll ainult katlakivi lahustamisel ja ka seal üksnes tootja juhendi järgi.

Kuidas puhastada düüse ja filtrikorpust?

Puhasta düüse ja filtrikorpust tühjaks lastud vannis, pehme harja ja välimullivanni jaoks mõeldud puhastusvahendiga, vahetatavad osad võid ka välja võtta. Torupuhastusvahend puhastab torude sisemust, aga düüside servad, filtrikorpus ja skimmeri nurgad vajavad käsitsi puhastamist.

Düüsid

• Paljudel vannidel saab düüside sisuosa välja keerata või lahti klõpsata. Vaata kasutusjuhendist, milliseid saab eemaldada ja kuidas.
• Leota eemaldatud osi leiges vees koos mullivanni puhastusvahendiga ja puhasta pehme harjaga. Harja üle ka paigaldatud düüside servad.
• Kui pöörlev düüs pöörleb aeglasemalt või jääb kinni, võib selle laagris olla katlakivi. Mõni tootja näeb selleks ette äädikaleotuse, aga tee seda ainult siis, kui ka sinu vanni juhend seda soovitab.

Filtrikorpus ja skimmer

• Võta välja filtrikorv ja ujuv suunamisklapp (kui on) ning puhasta need setetest.
• Filtrikorpuse seinale jääb sageli limane kiht: pühi see pehme harjaga maha ja loputa.
• Filtrikassetti soovitavad tootjad tavaliselt kord kuus filtripuhastusvahendis leotada ja umbes iga ühe-kahe aasta järel vahetada, sõltuvalt kasutusest. Kasutatud vanni puhul on uus filter odav ja kindel algus.

Millele tähelepanu pöörata õhuregulaatorite ja ümberlülitusventiilide juures?

Õhuregulaatorid ja ümberlülitusventiilid on torustiku osa, seega otsustab nende õige asend puhastamisel, kas vahend jõuab igasse harusse. Ümberlülitusventiil (diverter) määrab, millisesse düüsigruppi vesi läheb: keskasendis voolab see mõlemas suunas, nii et puhastamise ajal on see õige seadistus. Õhuregulaatorid reguleerivad düüsidesse segatava õhu hulka.

• Õhuregulaatorid puhastamise ajal. Siin vahendid erinevad: mõni nõuab avatud, mõni suletud õhuregulaatoreid. Avatud asendis on vahutamine tugevam. Järgi silti.
• Raskelt pöörduv ümberlülitusventiil. Kui ventiil pöördub raskelt, on sinna sageli sattunud liiva või mustust. Paljude tootjate juhendite järgi saab ventiili pärast voolu väljalülitamist lahti võtta ja puhastada ning tihendirõngaid veekindla määrdeainega määrida. Kui sa pole kindel, jäta see spetsialistile.
• Õhutorud. Õhupuhuriga (blower) süsteemide õhukanalitesse võib jääda vett ja mustust. Kui sul on blower, lülita see puhastamise ajal sisse, et vahend jõuaks ka sinna.

Kui tihti välimullivanni vett vahetada?

Juhtivad tootjad soovitavad kloori või broomiga veehoolduse korral täielikku veevahetust tavaliselt iga kolme-nelja kuu järel, tiheda kasutuse korral sagedamini. Vesi kulub ka seetõttu, et sinna kogunevad lahustunud ained, seebi- ja kehakreemijäägid, mida kemikaalid ei eemalda. Soolaveesüsteemide puhul peavad mõned tootjad piisavaks harvemat vahetust, isegi kord aastas. Määrav on sinu vanni kasutusjuhend.

Suplejate arvu põhjal arvutatud rusikareegel aitab vahetust oma kasutusele kohandada. Algselt avalike ujulate jaoks välja töötatud valem on hea lähtepunkt ka kodusele välimullivannile:

Päevi veevahetuste vahel ≈ vanni maht liitrites ÷ keskmine suplejate arv päevas ÷ 12

„Suplejaid päevas“ on keskmine: kui käite kahekesi kolm korda nädalas, teeb see umbes 0,9 inimest päevas. Valem on ainult suunav. Kui vesi muutub varem häguseks, vahutab või tekitab nahal ebameeldiva tunde, vaheta see varem ja ära jäta siis ka torustiku puhastust vahele.

Kuidas vältida selle uuesti tekkimist?

Biokile tekkimist ei saa täielikult vältida, aga regulaarsete ja lihtsate harjumustega saad selle tagasitulekut aeglustada:

• Hoia desinfitseerimisvahendi tase pidevalt tootja antud vahemikus ja mõõda vett regulaarselt.
• Puhasta filtrit regulaarselt ja vaheta, kui see on kulunud.
• Käi enne vanni minekut duši all ja loputa dušigeel endalt korralikult maha. Loputa ujumisriided pärast pesu ka puhtas vees, sest neisse jäänud pesuvahend tekitab samuti vahtu.
• Lase düüsidel regulaarselt töötada ka siis, kui sa vanni parasjagu ei kasuta: seisev vesi soosib biokilet.

Oluline pole mõni imevahend, vaid järjepidevus: regulaarne mõõtmine, puhas filter, õigel ajal vahetatud vesi ja enne iga veevahetust põhjalik torustiku puhastus.